Ateneumin maskottina toimiva oranssi pehmolelukissa kiipeää Ateneumin portaita.
Ateneumin lattia on kalkkikiveä, josta voi löytää miljoonia vuosia vanhoja oikosarvien fossiileja.

Skissi-kissan kierros pohjoissaameksi

Pienten, noin 4-7-vuotiaiden museovieraiden kanssa kokoelmanäyttelyyn voi tutustua Ateneumin oman maskotin, Skissi-kissan, seurassa, nyt myös pohjoissaameksi.

Skisse-bussá iešdoaimmalaš tuvrra dál maiddái davvisámegillii


Dál sáhtát vuolgit Skisse-bussá iešdoaimmalaš galledeapmái maiddái davvisámegillii. Printe teavsttaid fárrui museai ja geahčat Suoma dáidaga muitalus -čoakkáldatčájáhusa bargguid Ateneum iežas maskohta, Skisse tipsaid vehkiin. Sáhtát návddašit galledeami maiddái ruovttus dáiddabargogovaid vehkiin, mat leat vuollin. Jorus heive buoremusat unna, sullii 4–7-jahkásaš dáidaga ustibiidda. 

Vuolgge gávdnantuvrii dáidaga máilbmái Skisse fárus 

Ateneum váccáhagain gullo goas nu iđđedis áibbas jaskes hurran. Museai lea ihtán Skisse-bussá! Sálegohcci jáhkká, ahte Skisse lea dáiddár Ville Vallgrena bussádálu maŋisboahtti. Dovddus govvačuolli huksii duođaige Pariissas iežas duohkešilljui smávva golmmagearddat dálu ránnjá bussáide. 

Jorrosa lea buorre álggahit oaivesáles (sále 13 nuppi gearddis). Seammás sáhtát geahčadit tráhpáid geađgeáigásaš fossiillaid ja hearvás arkitektuvrra. Vuosttas gearddis sáhtát váldit fárrui maiddái báberofelačča Skisse-jorrosis. 

Ville Vallgren: Kaiku, 1887. Kansallisgalleria / Ateneumin taidemuseo. Kuva: Kansallisgalleria / Pirje Mykkänen

Sále 13 • Ville Vallgren: Skádja, 1887 

Geahčadit álggus min birrasii stuorra sáles.  
Gávnnatgo sále guovdu márbmorgovvačullosa?  
Guldalit unna bottu birrasa jienaid, dego dáiddabarggu mánná.  
Maid gulat? Skádjágo? 
Govvačuolli Ville Vallgren čuolai 
Kaiku-dáiddabarggu márbmorii juo badjel čuođi jagi áigi. 
Vallgren liikui olu bussáin – 
son juoba huksii Pariisii smávva geardedálu bussáide, sáhttibehtetgo jáhkkit! 

Hugo Simberg: Haavoittunut enkeli, 1903. Kansallisgalleria / Ateneumin taidemuseo, kok. Ahlström. Kuva: Kansallisgalleria / Hannu Aaltonen

Sále 13 • Hugo Simberg: Hávváduvvan eŋgel, 1903 

Máŋggain stuorra sále dáiddabargguin leat govven mánáid. 
Dás mánát leat juo viehka stuorrá. 
Ovttas leat soaját. 
Miison lea dáhpáhuvvan? 
Gosa mánát leat jođus? 

Akseli Gallen-Kallela: Kullervon kirous, 1899. Kansallisgalleria / Ateneumin taidemuseo, kok. Antell. Kuva: Kansallisgalleria / Jouko Könönen

Sále 16 • Akseli Gallen-Kallela: Kullervo garrudus, 1899 

Nuorra almmái orru leamen vilddas. 
Kalevala muitalus muitala, mo 
bahás eamit láibbui láibbi sisa geađggi, 
ja Kullervo dehálaš buvku boatkanii. 
Makkárson dovdu Kullervos lei? 
Gávnnatgo málagovas láibbi? Naba ealliid? 
Begget, ahte beana lea olbmo buoremus ustit,  
muhto mu mielas bussá maiddái sáhttá leat!  
Makkár leat olggosoaidnit, jus don dovddat seammá láhkai dego Kullervo? 

Albert Edelfelt: Pariisin Luxembourgin puistossa, 1887. Kansallisgalleria / Ateneumin taidemuseo, kok. Antell. Kuva: Kansallisgalleria / Hannu Aaltonen

Sále 17 • Albert Edelfelt: Pariissa Luxembourgga párkkas, 1887 

Stuorra dáiddabarggus dáhpáhuvvá olu.  
Ná mánát stohke dolin Pariissas.  
Oainnatgo oahpes stohkosiid? 
Makkár dálki lea? Leago liekkas vai čoasus? 
Naba jus livččet ieš dán šerres párkkas? 
Maid dagašit? 

Hugo Simberg: Omakuva, 1907. Kansallisgalleria / Ateneumin taidemuseo. Kuva: Kansallisgalleria / Hannu Pakarinen

Sále 6 • Hugo Simberg: Iešgovva, 1907 

Leatba seainnis olu dáiddáriid govat! 
Ovttas lea vilges bargojáhkka, snuiba oaivvis 
ja fiinna skávžá. Son lea Hugo Simberg. 
Oahpásmuvvat maiddái earáide sále dáiddáriidda.  
Gávnnatgo dáiddabargguin bargoneavvuid? 

Tove Jansson: Mystinen maisema, n. 1930. Kansallisgalleria / Ateneumin taidemuseo. Kuva: Kansallisgalleria / Hannu Aaltonen. © Tove Janssonin kuolinpesä

Sále 9 • Tove Jansson: Mystihkalaš eanadat, 1930 

Málagovas lea gelddolaš mielladilli. 
Geahča dárkilit – maid buot sáhtát gávdnat 
ija sevdnjes eanadagas? 
Ártegis šattuid? Gávpoga? 
Doppehan njáhká maiddái skihpáran, bussá! 

Helene Schjerfbeck: Omakuva, 1912. Kansallisgalleria / Ateneumin taidemuseo, kok. Kaunisto. Kuva: Kansallisgalleria / Hannu Aaltonen

Sále 12 • Helene Schjerfbeck: Iešgovva, 1912 

Geahčastagat muitalit, mo mii olbmot 
– ja maiddái mii bussát – dovdat. 
Makkáraš geahčastat gova olbmos du mielas lea? 
Geahčat sále earáidge dáiddabargguid. 
Váldde málle geahčastagain – mo dál dovddat?